Embrüonaalse arengu esimestel nädalatel kontrollivad geenid peamiselt inimese kehaplaani avanemist (nt kahe käe, kahe jala, kümne sõrme ja kümne varba loomine jne). Kui embrüo võtab inimese kuju, nimetatakse seda looteks. Loote arengustaadiumis võtavad geenid keskkonnainfo abil tagaplaanile. Sel perioodil kohandatakse loote keha struktuuri ja funktsiooni vastavalt ema tajumisele keskkonnast. Emahormoonid, kasvufaktorid ja emotsionaalne keemia, mis kontrollivad ema bioloogilist reaktsiooni keskkonnale, läbivad platsenta ja mõjutavad loote geneetikat ja käitumuslikku programmeerimist.
Ma viitan sellele perioodile, kus ema maailma tajumine ja tõlgendamine edastatakse lootele ema vere keemia kaudu kui „looduse eduprogramm”. See emalikult edastatud „teave” keskkonnatingimuste kohta võimaldab areneval lootel kohandada oma bioloogiat nii, et sündides on selle struktuur ja füsioloogia paremini kooskõlas maailmaga, milles laps elab.
Keskkonna signaalide “lugemine” (emakas ja pärast sündi) võimaldab keharakkudel ja nende geenidel teha vajalikke bioloogilisi kohandusi, et toetada ja säilitada elu. Kuna keskkonnasignaale loevad ja tõlgendavad mõistuse “tajud”, muutub mõistus esmaseks jõuks, mis lõpuks kujundab inimese elu ja tervise.