Häid pühi! Kuna veedame aega oma lähedastega ja nendega, kes on olnud meie elus algusest peale, on see hea aeg mõtisklemiseks.
Meie bioloogiat ja käitumist kontrollivad kolm tajuallikat. Kõige primitiivsemad arusaamad on need, mida me omandame oma genoomiga. Meie geenidesse on sisse ehitatud programmid, mis pakuvad põhilist refleksikäitumist, mida nimetatakse instinktideks. Käe lahtisest tulest välja tõmbamine on geneetiliselt saadud käitumine, mida ei pea õppima. Keerulisemad instinktid hõlmavad vastsündinute võimet ujuda nagu delfiin või kaasasündinud paranemismehhanismide aktiveerimist kahjustatud süsteemi parandamiseks või vähkkasvaja kõrvaldamiseks. Geneetiliselt päritud instinktid on arusaamad, mis on saadud loodus.
Teine elukontrolli juhtivate arusaamade allikas kujutab endast alateadvusse laetud elukogemustest tuletatud mälestusi. Need sügavalt võimsad õpitud arusaamad kujutavad endast panust kasvatada. Varasemate allalaaditavate elutunnetuste hulka kuuluvad emotsioonid ja aistingud, mida ema koges oma maailmale reageerides. Koos toitumisega ületavad emotsionaalne keemia, hormoonid ja stressifaktorid, mis kontrollivad ema reaktsioone elukogemustele, platsentaarbarjääri ning mõjutavad loote füsioloogiat ja arengut. Kui ema on õnnelik, on ka loode. Kui ema on hirmul, on ka lootel hirm. Kui ema "lükkab" oma loote tagasi kui potentsiaalset ohtu perekonna ellujäämisele, on loote närvisüsteem eelprogrammeeritud tagasilükkamise emotsiooniga. Sue Gearhardti väga väärtuslik raamat Miks armastus on oluline paljastab, et loote närvisüsteem salvestab mälestusi emaka kogemustest. Lapse sündimise ajaks on emakas saadud elukogemustest alla laaditud emotsionaalne teave juba poole selle inimese isiksusest kujundanud.
Kuid alateadvuse kõige mõjukam taju programmeerimine toimub ajavahemikus, mis ulatub sünniprotsessist kuni esimese kuue eluaastani. Selle aja jooksul salvestab lapse aju kõik sensoorsed kogemused ja õpib keerulisi motoorseid programme kõne jaoks ning kõigepealt roomamiseks ja seejärel seismiseks ning lõpuks jooksmiseks ja hüppamiseks. Samal ajal omandab alateadvus vanemate jaoks ettekujutuse, kes nad on ja mida nad teevad. Seejärel õpib laps oma lähikeskkonnas olevate inimeste (tavaliselt vanemad, õed -vennad ja sugulased) käitumismustreid jälgides tajuma vastuvõetavat ja vastuvõetamatut sotsiaalset käitumist, millest saavad alateadlikud programmid, mis kehtestavad elu “reeglid”.
Loodus hõlbustab kultiveerimisprotsessi, parandades arendavalt alateadvuse võimet alla laadida tohutul hulgal teavet.
Oleme tõepoolest tähelepanuväärsed olendid ja võiksime sel pühadeperioodil olla teadlikumad, kui me kõik kasvame armastavateks olenditeks. Armastust ja valgust teile