Kariibi mere väikeses koolis arstitudengeid õpetades-vaikselt aiasarnaste saarte džunglites istumine ja ehete korallriffide vahel snorgeldamine andis mulle akna saare hämmastavasse taime- ja loomaliikide lõimimisse. Kõik elavad õrnas ja dünaamilises tasakaalus mitte ainult teiste eluvormidega, vaid ka füüsilise keskkonnaga. Kariibi mere Eedeni aias istudes laulis mulle elu harmoonia - mitte eluvõitlus. Veendusin, et kaasaegne bioloogia pöörab liiga vähe tähelepanu koostöö olulisele rollile, sest selle darvini juured rõhutavad elu konkurentsivõimet. Keskendugem koostööle ja elu harmooniale.
Nüüd on need kaks distsipliini võtmetähtsusega! Signaaliülekanne („keemiliste radade uurimine, mille abil rakud reageerivad keskkonnamärkidele”) ja epigeneetika („teadus selle kohta, kuidas keskkonnasignaalid valivad, muudavad ja reguleerivad geenitegevust”). See uus teadlikkus näitab, et meie geenide aktiivsust muudetakse pidevalt vastavalt elukogemustele. Mis jälle rõhutab, et meie arusaamad elust kujundavad meie bioloogiat.
Istutame oma mõtetesse seemned, mida tahaksime kasvatada ja õitseda.